Katkendid Tõnu Lepiku treeningpäevikutest (8. osa)

Esimesed sisevõistlused kergejõustikus 1963.a., 19. ja 20. jaanuaril Kalevi uues spordihallis.

1. Päev. 1.ala, 60m. jooks, tagajärg 7,9. Ei ole tulemusega rahul. Olen seda jooksnud juba paar aastat tagasi.

2. Ala, kuulitõuge (6kg.), tulemus 12.98m. on tõesti hea, kuigi oli tunne, nagu oleks võinud veel kaugemale tõugata.

3. Ala kõrgushüpe, tagajärg 1.75m. Alguse kohta pole viga. Mõtlesin, et nii palju ei saagi.

4. 2. Päev. Teivashüppe paigale tulin hea kavatsusega 2.90m. Aga kui 2.60 m. esimesel katsel olin maha ajanud, siis taipasin, et seda ei tule, tunne oli ka räbal. Tulemus jäigi 2.60. Kui algas kaugushüpe olid jalad kolmest kohast haiged ja kaela ei saanud keerata. Siiski võistlesin ja tulemusega võib igati rahule jääda 5.92m. on mu kõigi aegade teine tulemus

Märkus sisu kohta. Kui nüüd treenite Tallinna Spordihallis, siis 1963.a. toimusid treeningud Kalevi Spordihallis, üle tänava, kus nüüd on sportmängude väljakud. Siis oli aga korvpalli väljaku ümber maha pandud telliskivi kattega ring, kus sai joosta, nurgas oli kaugushüppe kast, kurvi peal oli kõrgushüppe kast, teises nurgas teivashüppe kast. Toimusid treeningud ja isegi rahvusvahelised kergejõustiku võistlused!

Nüüd pean küll endale etteheiteid tegema! Sest ega see treeningpäeviku täitmine nii lihtne polegi kui puudub sihikindel tahtmine! Kindlasti on igaühel olnud selliseid päevi nagu minul omal ajal, et ei viitsi trenni minna võis siis päeviku täitmises „pausi panna“. Nii siis juhtuski, et talv ja suvehooaeg jäi päevikuga peaaegu vahele, natuke kirjutasin, kuid seda pole mõtet Teiega jagada. See ei tähenda muidugi, et ma ei oleks treeninud või võistelnud, Kõike tegin ja nüüd jõuame siis 1963.a. sügisesse, kus ma võtsin uue kaustiku ja esilehel puistan südant ja teen endale etteheiteid. Loeme siis, mis seal kirjas!

Sügis 1963.a. Nüüd on sellest möödas peaaegu aasta, kuid õiget treeningpäevikut mul pole. Lihtsalt ei olnud püsivust täita. Kuid kui sul on püsivust treeninguks, siis peab olema püsivust ka treeningpäeviku täitmiseks. Nii, et tuleb alustada uue hooga. Nüüd lühidalt oma sportlasteest. Oma elu siiani suurimaks võiduks pean 1962.a. Rostovis Tööjõureservide üleliidulistel võistlustel saavutatud esikohta kõrgushüppes tulemusega 1.85. Just eriti sellepärast, et see võit tuli nii ootamatult, et seda ei osanud loota ka kõige suurem optimist! Tänavustest võitudest pean ma paremaks märtsis toimunud Balti vabariikide ja Valgevene matskohtumist kergejõustikus, kus ma kolmikhüppes saavutasin esikoha tulemusega 13.50 ja sain kingiks käekella „Mir“. Siis veel tulin kahekordseks Tallinna meistriks ja kahekordseks Eesti meistriks. Muidugi ka Lipetskis toimunud üleliidulistel Tööjõureservide esivõistlustel kaugushüppes saavutatud esikoht 6.64 ja kõrgushüppe 3. koht1.75. Imelik asi, eeimisel aastal võitsin kõrgushüppe 1.85-ga ja sellel aastal järsk tagajärgede langus!?See tuleb aga sellest, et eelmisel talvel ma panin suurt rõhku üldfüüsilisele ettevalmistusele, mistõttu kõrgushüpe ka tahaplaanile jäi. Kuid samal ajal tõusid mul teistel aladel tagajärjed. Samasugust süsteemi tahan ma ka sellel aastal juurutada treeningplaani. Kõiki võistlusi ei hakka siinkohal üles kirjutama, kuid võistlustega käisin veel Vitebskis, Krasnodaris, Riias, Tashkendis, kuhu sõitsime moskva kaudu, kusjuures Moskvast sõitsime 3 ööpäeva! Huvitav reis oli!

NB! Iga hooaja lõpus tuleb teha kokkuvõte lõppenud hooajast! Sinna tuleb kirjutada kõikide võistluste tulemused ja lühike kirjeldus igast võistlusest. Siis isklikud rekordid aladelt ja eesmärgid järgnevaks aastaks, tulemused ja millistel võistlustel esineda. Seda ka treeneriga läbi arutada. Samuti, millele tuleb treeningprotsessis enam tähelepanu pöörata! Kiirus, vastupidavus hüppevõime, jõud! Mina alustasin kõrgushüppajana, kuid aja jooksul hakkas meeldima ka kaugushüpe ja mitmevõistlus, siis 1964.a. plaanid tegin 13-le alale! 100m.; 400m; 1500m; 110m. tj.; 200m. tj.; kettaheide; Kuulitõuge; odavise; kõrgushüpe; kaugushüpe; kolmikhüpe; teivashüpe; kaheksavõistlus! Kirja panin kõigepealt 1963.a. rekordid ja 1964.a. planeeritavad tulemused. Mõned alad-kagushüpe 7.00, oli 6.85; 7.00 oli ka 1. järgu normatiiv. Neil kõikidel aladel tahtsin ma isiklikku tipptulemust parandada. Kuid selleks oli vaja tublisti tööd teha! Ja sel talvel ma teen seda! Nii kirjutasin ma uude treeningpäevikusse novembris 1963. Minu ajal olid igal alal oma normid. 3. järk; 2.järk; 1. järk, meistersportlse kandidaat; meistersportlane, kaugushüppes oli 7.55, kõrgushüppes 2.03. Kaasajal pole kahjuks järgunorme, kuid see oli suur stiimul edasiseks arenguks. Siis oli veel rahvusvahelise klassi meistersportlane ja teeneline meistersportlsne oli kõige suurem sportlik tunnustus! Seda ei saanud mitte tägajärje eest, vaid kõrgete kohtade eest, nagu näiteks olümpiamängude medal. Mina sain rahvusvahelise klassi suurmeistri omanikuks Euroopa meistri tiitli eest, 1970.a. Viinis võitsin Euroopa sisemeistrivõistlused 8.05-ga!

Nüüd aga jätkan valikuliselt treeningpäevade kirjeldusi, mis peaksid huvitavad lugeda olema!

Esmaspäev, 11. november 1963. 6.-9. novembrini mängisin ma tehase koosseisus Eesti 2. liiga meistrivõistlustel korvpalli, mis oli minu esimene lemmikala peale kergejõustiku ja mängisin päris hästi. Turniir läks hästi ja seega jätkasin treeninguid tänasest alates. Täna tegin kergelt, sest korvist on veel väsimus sees, kuid iga päevaga lisan koormust. Sel aastal teen ka staatilist jõutrenni. Eks näeb mis ta aitab. Tunne oli päris korralik. Jõud on umbes sama, mis eelmisel kevadel kui ma jõutrenni pooleli jätsin. Täna oli mu kaal 83,2 kg. Eks näeb palju on 2 kuu pärast ja siis kui ma kevadel staadionile lähen. Nüüd on ainult vaja tahet ja püsivust!

Laupäev, 16. november 1963. Kogu nädala tegin häid trenne, kuid nagu juba eelnevalt märkisin, kirjutan neid trenne üles, mis on õpetlikud ja huvitavad lugeda. Kuna eilne trenn oli kerge, siis tahtsin ka täna kergelt teha, ilm oli väga kehv, sadas vihma ja lumelörtsi. Tahtsin juba täna vahele jätta, kuid siis lehitsesin päevikut eestpoolt ja mulle naeratas vastu 7.00 ja 1.90. Aga need tagajärjed ei anna valida, kas ilm on ilus või kehv. Ja nii ma läksingi! Tegin enam vähem sama trenni, mis eile. Kuigi tagasi tulles olin märg, oli siiski kerge tunne teades, et saavutasin väikese võidu enda üle! Siit saamegi kätte päeviku kasuteguri, et plaan on teada järgmiseks aastakas, nende saavutamiseks tuleb trenni rügada!

Pühapäev, 08. detsember 1963. Eile puhkasin korvi väsimust ja seetõttu jooksma ei läinud. Täna hommikupoolikul aga käisin linnas ülikonnariiet ostmas. Veel ostsin salli ja suusamütsi. Ülikonnariidel polnud viga, täitsa hea mittekortsuv riie. Peale seda käisin staadionil kergelt jooksmas. Trenni kestvus oli natuke üle tunni. Sel nädalal sai kergejõustiku trenni sooritada ainult kahel korral aga eks need korvmängud loe ka midagi. Sel nädalal sai tehtud 5 tenni 7 tunni ulatuses – ajavahemikust 6. novembrist 6. detsembrini sooritasin 24 trenni.

Märkus sisu kohta. Jätsin pika vahemiku kirjutamata, sest oli palju korvimänge, kus ma ikka mängisin Eesti liigades. Korv mulle meeldis ja kuna oskasin hästi mängida, siis mind meelitati erinevatesse võistkondadesse. Võhma mul oli ja lauas olin hea, hüppevõime ju hea ja omasin head pehmet randmeviset. Muidugi on korvpall ohlik mäng just hüppeliigese väänamise ohu tõttu, mida minul kahjuks karjääri jooksul ka juhtus. Isegi NSVLiit-Prantsusmaa maavõistlus jäi omal ajal vahele. Olime nimelt Saksa DV-s Kiinbaumis treeninglaagris ja tegime sakslastega sõprusmängu. Poisid ütlesid, et mine hüppa pall lahti ja nii juhtuski, et maandusin sakslase jalale ja hüppeliiges läks momendiga paiste. Need on kurvad kogemused elust!

Esmaspäev, 09. detsember 1963. Täna sai vara üles tõustud, et enne trenni saaks ülikond teha viia. Seal läks kõik hästi ja aega jäi ülegi enne trenni algust ning ma käisin juuksuri juures ära. Siis läksin sealt otse trenni. Tegin jälle kergelt tõstmist. Rääkisime Tshikiniga psühholoogilisest kasvatusest ja üleüldse treeningust. Eelkõige on vaja tahtejõudu, et treeningul midagi saavutada.

Pühapäev, 15. detsember 1963. Täna tõusin hommikul ja läksin jooksma. Tänane trenn oli rohkem jalutamise eesmärgil. Soojenduse tegin ja veidike hüppeid ka. Õhtul käisin liuväljal. Läksin kella 17.00 ajal. Juba siis oli rahvast palju, aga poole tunni pärast oli nii palju rahvast, et enam sisse ei lastud. Ma olin kella 19.00-ni. See, keda ma ootasin ei tulnud ja ma läksin minema. Liuväli oli valatud Herne tänava tenniseplatsidele, mis on praegu kergejõustikuhalli läheduses. Trenni kestvuseks võiks panna 1,5 tundi. Sel nädalal ma tegin 5 trenni 7,5 tunni ulatuses?

Märkus sisu kohta. Mõttekoht! Pingutasin oma mõtteid, et keda ma küll liuväljal ootasin, ei tulnudki silme ette! Ikka väga palju aega möödas. Ja sportliku poole pealt. Mitmekülgsus eelkõige! Olin kõva uisutaja, õppisin Tallinna 2. Keskkoolis, mis nüüd reaalkool. Hokiväljak oli hoovis, mängisin seal, kuulusin kooli koondisesse ja tulin Tallinna koolinoorte meistrivõistlustel hõbemedalile! Lisaks suusatamine ja pidevad välistrennid-krossijooks, võimlemine, hüpped, kordusjooksud!