Uudised

mai 3, 2021

Katkendid Tõnu Lepiku treeningpäevikutest (22. osa)

Esmaspäev, 18. oktoober, 1965. Järjekordselt Adleris. Tegin täna ka trenni, mis möödus peamiselt teivashüppe tähe all. Peale teiba jooksin veel tõkkeid ja viskasin oda. Kestvus 1,5 tundi.

Teisipäev-Reede, 19.-22. oktoober, 1965. Selle aja sees tehtud kolm trenni. Tunne ei ole kõige parem. Täna sõidan Tbilisi.

Pühapäev, 24. oktoober, 1965. Täna oli 1. päev Tbilisis toimuvatel NSVLiidu juunioride meistrivõistlusel. Pidin tegema üheagselt kaugust ka kõmnevõistlust. Kauguses sain õhtusele. Kümnevõistluses jooksin 100m. 11,6, kaugus 7.29, kuul 12.87, kõrgusega vigastasin oma põlve, mis on terve aasta mul tunda andnud. Siiski suutsin ületada 1.85. Kõrguse järgi tuli jätkata kauguse võistlust, kus jäin neljandaks 7.32. Lõpuks jooksin veel üksinda 400m. ja sain ajaks 53,1 sek. Teist päeva ei saanud jätkata, sest jalg oli valus.

NB! Tore, et kõik omal ajal kirja panin, sest saime nüüd teada, et sellisel suurel võistlusel tegin üheaegselt kaasa kahes alas. Kaasajal ma pole sellist asja kuulnud ega näinud, et just kümnevõistlust ja mingit muud ala! Kahte n.n. tavalist ala, seda küll. Hüppasin ju samal ajal kauguse finaalis kui kümnevõistluse 400m. joosti! Isegi mäletan, kuidas juba pimedas üksi 400m. jooksin, mida on ka raske ilma konkurentsita joosta! Kahjuks ma ei mäleta, kas võistlesin Eesti koondise eest või oli tegemist üleliiduse spordiühingu koondisega ja kes see idioot oli, kes mind mõlemat ala üheaegselt tegema pani. Mäletan ka seda, et põlv oli tõsiselt haige ja see oli tingitud rullstiilis kõrgushüppest, kus jala vale mahapaneku tõttu oli põlve patella piirkonnas põletik, kuhu kogunes vedelik, mida isegi süstlaga välja tõmmati. Asi oli tegelikult tõsine ja vajas kiireid otsuseid ja tegutsemist. Vaatame, mis edasi sai.

1965 võistlushooaja kokkuvõte

Hooaeg jättis kahetise tunde. Alustame siis positiivsest. Kümnevõistluses täitsin NSVLiidu meistersportlase normi, mis oli 6800 punkti, mina aga sain 6993 punkti, mis oli maailma juunioride hooaja tipptulemus! Potensiaali oli enamaks, 7100 oleks õigem tulemus. Osa alasid on nõrgad, puudus ka tahtejõud, eriti 1500m. jooksus. Sain selle eest Kudu käest kõvasti pragada. Põlvevalu segas ja järgmise aasta põhiprobleemiks on tervise korda saamine! Kümnevõistluses tegin kaasa kolmel võistlusel, viimane tuli kahjuks pooleli jätta. Sain juurde palju võistluskogemusi, esinesin ka NSVLiidu kümnevõistluse teises koosseisus ja nägin maailma tippkümnevõistlejaid. Võistlesin kaks päeva nende kõrval. Võistlusi oli jälle palju, ka võistlussõite juba üle terve riigi. Nägin huvitavaid linnu ja liiduvabariike. Treeninglaagrites viibimise aeg suurenes. Välismaale sattusin vaid korra, Itaaliasse. See oli huvitav sõit ja seal püstitasin ka selle aasta isikliku rekordi kaugushüppes 7.45. Paraku on see vaid 3 sm. rohkem 1964.a. rekordist 7.42. Siiski peab arvestama seda, et 1963.a. oli rekord 6.85. Niisiis oli aastane parandus 57 sentimeetrit. 1966.a. peab kindlasti 7.45-le tunduv lisa tulema! Järgise aasta põhiküsimus on – millise ala juurde jään, kaugus või 10.-võistlus??

Alustan treenipäeviku märkmeid 1996. aasta ettevalmistavast perioodist!

Kolmapäev, 27. oktoober, 1965. Näen siin hirmuga, et ma pole puhkeperioodi üldse pidanud, sest alles pühapeval võistlesin Tbilisis. Lennukilt maha ja kohe treenima. Vaatame siis, mis juhtuma hakkab. Täna siis käisin hallis, kus kergelt jooksin ja tegin tugeva võimlemise ning tõstsin kangi. Kuid põlv on haige ja seetõttu saan kangi teha vaid ülakehale. Kükke teha ei saa, lähen homme arsti juurde. Eks ta määrab mulle ravi.

Neljapäev-Laupäev, 28.-30. oktoober, 1965. Kuna jalg on endiselt haige, siis momendil teen ma trenni väga kergelt ja selletõttu pole mul erilist midagi kirjutada. Jalutan metsas ja teen kergelt kangi. Jalg peab terveks saama ja selletõttu tuleb jalga hoida.

Esmaspäev, 01. november, 1965. Trenn hallis. Soojendus ja selle järgi tehtud tugevalt kangi. Kestvus 1 tundi.

Kolmapäev, 03. november, 1965. Trenn hallis. Täna proovisin veidi suuremate raskustega. Surusin 70 kg. ja rebisin sama palju. Tõukasin 90 kg. Tähendab jõudu on. Tundsin veel ise, et oleks võinud rohkem lisada, kuid pole mõtet kohe katkestada! Kestvus 1, 5 tundi.

Neljapäev, 04. november, 1965. Trenn metsas. Tugev kross ja soojendus, kivide loopimine oda ja ketta jaoks. Lõpuks kuulitõuge, mis meil metsas ära peidetud sambla all on. Ilmselt siiamaani. Pean üles otsima! Kokku 1,5 tundi.

Reede, 05. november, 1965. Trenn hallis. Soojendus. Täna juba proovisin õrnalt tõkkeid joosta. Jalg pidas võrdlemisi hästi vastu. Lõpus tegin kangi ja kergeid hüppeid kasti.

Laupäev, 06. november – laupäev, 13. november, 1965. Selle aja jooksul sooritatud 7 parajat trenni vahelduvalt hallis, metsas ja tõstesaalis. Helgem moment oli see, et suhteliselt kergelt tõukasin 100 kg.

Esmaspäev, 15. november – 22. november, 1965. Jällegi tehtud 7 parajat trenni. Kuna jalg on veel haige, siis eriti suurt koormust ei saapeale panna.

Laupäev, 27. november, 1965. Jätsin nädalakese jälle vahele, mille vältel ikka kerged ettevaatlikud trennid. Täna siis trenn metsas. Mängisime tund aega jalgpalli. Oli väga raske mängida, kuna lumi oli põlvini. Pedasse tagasi tulles saime veel tund aega saalis korvi mängida. Kestvus kokku 2 tundi. Koormus keskmine.

Laupäev, 04. detsember, 1965. Jätsin jälle veidike vahele, kuid trennid jätkusid väljakujunenud rütmis. Täna kross metsas. Ilm oli hea ja joosta mõnus. Kuid see oli minu viimane trenn enne armeesse minekut. Teisipäeval pean minema aega teenima Nõukogude Armeesse. Kui pikaks ta kujuneb, eks seda näeb.

Teisipäev, 21. detsember, 1965. Kasarmus viibisin 2 nädalat. See oli nii-öelda noorte aeg, mis minule õnneks möödus väga kiiresti, tänu oma sportlikule tasemele. Olin Kloogal, trenni ei saanud kordagi teha. Olin valves midagi valvamas, öösel seisin koridoris ja valvasin Lenini büsti. Eks treener Tshikin tegi ka kõik selleks, et rutem välja saaksin. Täna siis peale kahenädalast pausi tegin kerge metsajooksu.

Kolmapäev, 23. detsember – Reede, 31. detsember 1965. Selle ajaga sooritatud seitse paraja koormusega trenni vahelduvalt hallis ja metsas. Reedel aga tulin toime tubli tulemusega tõstmises. Tõukasin puhtalt sirgetele kätele 105 kg. Samuti on põlv enam-vähem korras. Nii, et ootame huviga mida 1966.a. toob!

1996.a. treeningute ja võistluste väljavõtted.

Esmaspäev, 03. jaanuar, 1966. Uus aasta on käes. Tuleb hakata hoolikalt harjutama. Täna tegingi trenni kahes osas. Hommikul tegin kuuli, ketast ja oda. Õhtul aga panin naelad esmakordselt jalga. Tegin starte hallis 5×60 jooksin madallähtest tõkkeid ja hüppasin kergelt kaugust. Kahe trenni kestvus kokku oli 4 tundi. Nüüd hakkangi harjutama kaks korda päevas. Kõik lõhuvad trenni teha. Keegi ei maga. Peaks ainult jalg vastu!

Teisipäev, 04. jaanuar, 1966. Hommikupoole trenn hallis. Tegin kiirendusi ja starte. Veel tõukasin kuuli ja tegin hoota hüppeid. Õhtupoole käisin metsas jooksmas. Ilm oli kehv, külm ja tuiskas. Lund oli mehemoodi, alla põlve pole kuskil. Siiski trenn sai ära tehtud ja tunne rahulik. Kestvus kokku 4 tundi.

Kolmapäev, 05. jaanuar, 1966. Trenn kolmes osas. Hommikul vara käisin hallis, tegin kuuli ja ketast. Lõuna ajal tõstsin tund aega kangi ja peale seda läksin kohe ujuma uude ujulasse. Päris tore oli.

Neljapäev, 06. jaanuar, 1966. Täna piirdusin vaid ühe trenniga. Selle tegin õhtupoolikul Kadrioru pargis. Tegin paraja tempoga kaks 3 km. ringi Kestvus 2 tundi.

Teisipäev, 11. jaanuar, 1966. Trennid käivad uues rütmis, ehk nüüd olen ju professionaal, sõjaväe aeg jookseb, tööl enam ei käi, ainult sport. Trennid enamus 2 korda päevas, kuid peab ikkagi jälgima, et liiale ei läheks. Täna aga algas siin Tallinnas kümnevõistlejate laager. Võtan ka osa, saab hästi süüa, 4 rubla eest päevas. Täna tegin vaid ühe trenni, kuid seeeest tugeva, hallis-kiirendused, tõkked, teivas, jõud.

Teisipäev, 03. veebruar, 1966. Jätsin nüüd ligi kuu aega oma treeningutes vahele. Lühidalt, et treeningud jätkusid, ka laager selle hulgas, see oli Eesti kümnevõistluse laager. Sain ka põlve kaks süsti, sest asjalood on ikkagi veel kehvad põlve osas. Tuleks anda täispuhkus aga kus sa sellega, vastane ei maga! Vahepeal käisin veel Riias oma armeeasju vormistamas. Riias on Balti Sõjaväerigkonna spordipataljoni staap. Seal vormistati kõik ära, et vaid trenni saaksin teha. Rõõmustas ka see sündmus, et sain kätte NSV Liidu meistersporlase märgi ja tunnistuse. Nüüd järgmisel nädalal lähen Moskvasse laagrisse. Kahju, et õppimine jääb jälle pooleli. Õpin Tallinna Kaugõppe Keskkoolis. Keskharidus on vaja kätte saada! Muidu ei pääse ju kõrgkooli!

Kolmapäev, 09. veebruar, 1966. Vahepeal olen kolinud oma eluga Moskvasse, kus toimub üleliiduline laager. Täna tegin siin esimese trenni. Tundel pole üldiselt viga. Ka põlv ei anna enam tunda. Reedel lendan tagasi Tallinnasse võistlustele. Eks näeb kuidas jalg vastu peab.

Laupäev, 12. veebruar, 1966. Tänane päev oli mulle debüüdiks võistlusrajal algaval hooajal. Võistlesin Tallinnas juunioride Eesti meistrivõistlustel. Võistlesin nii kauguses kui kuuevõistluses. Alustasin kuuevõistluses. Esimene ala oli kaugushüpe. Endalegi üllatuseks sain tubli 7.12. Pole ma ju sellel aastal veel kordagi hüpanud ei trennis ega ka võistlustel. Finaalis lisasin veel 7 sm. ja võitsin tagajärjega 7.19. Selle võistlusel oli siis mitmevõistluse ja päris kaugushüpe ühel ajal, kaugushüppe finalistid said veel 3 katset juurde. Seega mul vedas, et ei pidanud eraldi hüppama. Kuulitõuge ebaõnnestus täiesti. Tavalise tagajärje asemel suutsin vaid 12.28, ehk siis peaaegu meeter vähem tavalisest. 60m. läbisin 7,2-ga ja asusin esimese päeva järel liidriks.

Pühapäev, 13. veebruar, 1966. Täna, võistluste teisel päeval alustasin kõigepealt teibaga. Võtsin 2.80 alla ja jõudsin välja isikliku tipptulemuse kordamiseni 3.70. Rohkemat ei üritanud. 55m. tõkkeid läbisin 8,6 sekundiga. Eriti jään rahule kõrguse 1.88-ga. Pole ma ju peale oktoobrit kordagi üle lati hüpanud. Jään üldiselt tulemustega väga rahule. Võisin kuuevõistluse ülekaalukalt 4475 punktiga. Peamine aga oli see, et põlv vastu pidas.

Teisipäev, 15. veebruar, 1966. Eile puhkasin ja täna asusin trügima uuesti trenniga. Tegin tugeva soojenduse ja kiirendusi 6x60m. Nii ma lõpetasingi oma trennid kodumaal. Homme õhtul istun lennukisse ja tagasi Moskvasse treeninglaagrisse! Näete siis milline elu tookord oli. Laagris Moskvas, siis suts koju võistlema ja jälle tagasi Moskvasse laagrisse. Midagi hullu, lendu vaid 1,5t.

Reede, 18. veebruar, 1966. Jälle Moskvas. Treening Mosva Ülikooli hallis. Treening oli tugev. Peale põhjalikku soojendust tugevalt jalgadele jõudu. Lõpuks aga jooksin 4x150m. Kestvus 3 tundi.

Laupäev, 19. veebruar, 1966. Hommikul ei olnud mul võimalik trenni teha, sest pidin sõitma Nõukogude Armee Keskspordiklubi ülemuse Lobastovi juurde, et ennast vormistada Armee Keskspordiklubi liikmeks. Sinna aga pääsesid ainult hea tasemega sportlased. Ilmselt mind siis hinnati. See oli nagu ette boonuseks, sest alles ma ju armeeteenistust alustasin. Õhtupoole siis korralik treening jälle hallis. Soojendus, siis tõkked, kust siirdusin üle kangile. Surusin kergelt 70, tõukasin 90, rebisin 80 ja poolkükke110 kg.-ga. Lõpuks jooksin 4×1 ring, ehk 120m. on ringi pikkus. Kestvus 2 tundi.

Teisipäev, 22. veebruar, 1966. Istun Moskva-Tallinn kiirrongi kupeevagunis. Olen teel kodupoole. Täna sooritasin viimase trenni NSVLiidu koondise liikmete talilaagris. See koosnes soojendusest, kordushüpetest mõlema jalaga, sprindist ja lõpuks 4x150m.. Jalad on endiselt valusad. Nüüd jääb veel Tallinnani jõuda ja sealt kohe edasi Leningradi poole.

Pühapäev, 27. veebruar, 1966. Olen juba Leningradis võistlemas. Tähtis võistlus, NSV Liidu juunioride sisemeistrivõistlused. Saabusin siia mõttega, muidugi salajasega hüpata 7.30. Soojenduse ajal tundsin ennast võrdlemisi vabalt ja 1. katse oli 7.28. Teisega juba ületasin oma normi hüpates 7.34. Kolmas oli 7.29. Finaali sain teisena. Juhtis tugev Skibenko 7.38-ga. See valas aga õli tulle. Tunne oli hea ja põlesin soovist võita. Finaali esimene katse 7.40! Asusin juhtima. Skibenko hüppas samuti 7.40. Teise finaalkatsega saavutasin toreda 7.48! Isiklik rekord, mille ületasin 3 sm-ga, mille hüppasin eelmisel suvel Itaalias. Kuuendal katsel sain 7.32. Ka vastased ei saavutanud enamat ja mul õnnestus tulla Liidu juunioride meistriks! Tore saavutus. Muidugi hoojooks ja tehnika ei ole kaugeltki hea. Kui saaks neid lünku parandada. Võimu hüppamiseks on küll. Kuid eks kõik on alles ees. Aeg parandab vead! Võistlesin veel 02.-03. märtsil armee sisevõistlustel, kuid ebaõnnestunult. Kõrgust hüppasin vaid 1.85, jälle hakkas põlv valutama. Kaugus aga ebaõnnestus täielikult, 1.katsel sain 7.02, kaks järgmist astusin üle ja olingi finaali ukse taga. Kolmas koht oli aga vaid 7.18. Seega, midagi pole parata, alati ei õnnestu, kuid see teeb ainult tugevamaks!

Laupäev, 19. märts, 1966. Hüppan nüüd ajas kolm nädalat edasi. Vahepeal võistlesin kodus Eesti sisevõistlustel, kuid mitte oma põhialadel, vaid erinevatel mitmevõistluse aladel, kus erilist edu ei saavutanud. Samuti treenisin vanas rütmis edasi. Nüüd aga olen jälle Leningradis, kus toimuvad NSV Liidu meistrivõistlused täiskasvanutele ja ma teen kaasa seismevõistluses. Võistlen armee võistkonnas. See on pika sirgega hall, seega toimus 100m. jooks, sain ajaks 11,3. Täitsa hea talve jaoks. Kaugust hüppasin rahuldavalt 7.11. Kuul jälle altminek, 12.55, enam kui tagasihoidlik. Kõrguses jäin peatuma 1.85-l. Peale esimest päeva olen 4. kohal.

Pühapäev, 20. märts, 1966. 110m. tj. Jooksin väga nõrgalt, 16,5 sek. Sellega kukkusin kohe tahapoole. Teibas kordasin isiklikku tippmarki 3.70. 800m. jooksus tubli isiklik rekord 2.08,4! See on üle 10 sek. parem eelmisest rekordist. Üldkokkuvõttes langesin 11. kohale, punkte 4970

Kokkuvõte sisehooajast 1966. Põhiliselt võistlesin mitmevõistluses ja kaugushüppes. Püstitasin isikliku rekordi kaugushüppes 7.48 ja tulin Liidu sisemeistriks juunioride klassis, mis on sisehooaja parim saavutus. Tegin kaasa erinevatel mitmevõistlustel, kuuevõistluses ja seitsmevõistluses. Siin erilist edasiminekut ei olnud. Võeti armeesse, mitte igapäevaselt armeeteenistusse, vaid Armee keskspordiklubisse professionaalset sporti tegema. Nüüd oleneb kõik minu tahtmisest, kuidas mul edaspidine karjäär kulgema hakkab.

Jätkan treeningpäeviku edasist tutvustamist 11.04. 1966.a. kui juba lõuna laagrisse jõuan!