Katkendid Tõnu Lepiku treeningpäevikutest (17. osa)

Jätkame sealt, kus pooleli jäi, ehk siis Moskva treeninglaagri märkmetega!

Reede, 05. veebruar, 1965. Täna jälle Burevestniku hallis. Küsite, mis asi see Burevestnik selline üleüldse on. Vastan, ta ühendas Nõukogude Liidu kõrgkoole ühtseks spordiühinguks, Burevestnik on linnu sünonüüm. Näiteks meie kõrgkoolid osalesid samuti neil võistlustel. Kaasajal peetakse lihtsalt kõrgkoolide meistrivõistlusi ja ka ülemaailmseid üliõpilaste mänge. See hall oli väga kitsas ja ringi pikkus oli vaid 165 m. Siiski midagi sai ikka teha. Täna siis üldsoojendus, mis üldiselt on väga tähtis, just võimlemise osa ja ka soojendusjooks peab olema erineva tempoga, sammu pikkuse ja tihedusega, et tekiks ka anaeroobne foon, ehk lihtsamalt siis hingeldus ja higi eritus nahale. Protsentuaalselt peab soojendusosa treeningust olema 20-25 protsenti. Minul on trennis kohe oma tarkus võtta. Näen juba distantsilt, et joostud on ebapiisavalt. Küsin, et palju jooksid, pakutakse midagi välja. Mina siis vastu, et kus põsepuna on, oled näost hall, higieritust pole, jookse veel 4 ringi! Peale soojendust siis lahtijooksud ja siis jooksin 7 korda läbi sammu. See ei tulnud hästi välja. Seejärel hüppasin lühikese hooga(8 sammu) tehnika peale kaugust 8 korda. Üldiselt polnud viga. Siis harjutasin starti 10x50m. Seejärel siirdusin tõsteruumi, kus tegin mitmesuguseid hüppeid kangiga. Lõpuks jooksin 4x165m. lõiku. Kestvus 2,5 tundi. Koormus paras. PEA MEELES! Täna õppisin starti. Ja selle kohta on vaja üht-teist üles märkida. Minu viga stardist väljudes oli see, et ma kohe püsti tõusin. Stardist väljudes peab keha võimalikult ette viima ja jalad tööle panema. Stardist väljudes peab lõug olema mitte ette sirutatud vaid asuma rinnaga paralleelselt. Esimest sammu tehes peab vasak käsi välkkiirelt taha liikuma, kusjuures parem jalg, mis stardist väljudes esimese sammu teeb peab väga energiliselt ja kiire liigutusega ette-alla liikuma, sest sellest sõltub järgmiste sammude heaolu ja kui esimene samm teha aeglaselt, siis läheb jooksu rütm segamini, kuna keha on tugevalt ette kallutatud ja jalgadele laskub suur koormus, ning et seda koormust ületada tuleb jalad tööle panna. Ma täna juba katsetasin seda ja kohe oli tunda, et sind kuhugile paisatakse justkui raketist välja. Muidugi see vajab veel tugevat sliffi, aga ma olen kindel kui sellise stardi kätte saab, siis vähemalt 0,3 sekundit on garanteeritud 100m. jooksus. Muidugi perspektiivselt võttes on see minu esimene tähelepanek tehnika suhtes koondise laagrit silmas pidades. Püüan edaspidigi tähelepanelik olla ja silmad lahti hoida!

Laupäev, 06. veebruar, 1965. Järjekordne trenn Burevestniku hallis. Kõigepealt sai veidike mängitud jalgpalli väikese topispalliga. Seejärel korralik soojendus ja lahtijooksud. Seejärel hüppasin kaugust üle kõrguse lati 6 sammuse hooga. See on mõeldud õhulennu arendamiseks ja vabajala põlve energiliseks etteviimiseks. Peale kerget puhkust asusin hüppama, seekord juba kauguse kasti 16 sammuse hooga. See teeb välja ligemale 32m. hoojooksu ja on tavalisest hoojooksust kahe sammu võrra lühem. Jooksin läbi umbes 12 korda seda hoojooksu. . Peamiseks veaks on see, et viimased sammud peavad tihedad ja energilised olema, aga minul ei taha see eriti hästi välja tulla. Kuid pole viga, seda harjutame veel tulevikuski. Veel tegin 60 kg. raskuse kangiga hüppeid raja peal jalalt jalale 3x70m. lõpus aga jooksin 1x165m. ja 1x330m. lõigu. Koormus paras, 2,5 tundi. Sellel nädalal tehtud 6 trenni. 14 tunni ulatuses.

Esmaspäev, 08. veebruar, 1965. Eile sai rahulikult puhatud ja täna hommikul võis jällegi Burevestniku hallis korraliku trenni teha. Alguses kerge jalgpall 10 min. Seejärel rahulik jooks ja võimlemine 20 min. Lahtijooksud tennistega 2x60m. ja naeltega sama kordus. Seejärel kaugushüpe, 3 hüpet 6 sammu hooga, 3 hüpet 8 sammu hooga, 3 hüpet 10 sammu hooga ja siis juba täishooga, hoojooks 18 sammu, 10 hüpet. Täna tuli samm väga täpselt välja ja pärast üle mõõtes oli hoojooksu pikkus 36.70. See peab olema täitsa normaalne, sest pikem hoojooks väsitab liiga. Treener jäi ka viimaste hoojooksudega rahule. Mul oli varem hoojooksu aeg keha liiga taha kallutatud, milletõttu ei suutnud kiirust suurendada. Nüüd aga harjutan selliselt, et keha asend jääks veidi etepoole, nagu väljuks stardist ja jooksu viimastel sammudel alles tuleb keha veidi situtada. Eks ma seda momenti püüan harjutada ja tulevikus meeles pidada. Peale hüppeid tegin kangiga mitmesuguseid hüplemisi. Väike puhkus ja starte 6x40m. Lõpus jooksin ühe ringi tugevas tempos. Kestvus 2,5 tundi. Koormus keskmine.

Laupäev, 20. veebruar, 1965. Nüüd kui olen jälle kodumaal teen veel lühikese kokkuvõtte Moskva laagrist. Kõik kulges hästi ja õnnestus. Koormus oli üle keskmise, kuid mitte selline, et oleks endale liiga teinud. Suurendatud sai jooksutrenni, samuti sain paremaks jooksu madallähtest, panime paika 18 sammulise hoojooksu ja mis peamine, treener Popoviga sain hea kontakti, on mõistlik mees, kuulab ka sportlase arvamust ja on oma ala spetsialist. Kindlasti ka tulevikus hakkan laagrites tema alluvuses treenima kui mind muidugi kümnevõistlusesse siiski ei suunata. Eks see olene tulemustest, mis alal on kiirem areng. Täna aga kodus käisin üle pika aja jälle metsas. Lund oli ohtrasti ja joosta mõnus. Tegin umbes 8 km. ringi, mille läbisin vahelduvalt hüpates ja joostes. Kestvus 3t.

Pühapäev, 21. veebruar, 1965. Tänast päeva ma küll ei tahaks kirja panna, kuid see oli tõeline trenn. Hommikul pidi olema korvi mäng, kuid jäi ära. Seda parem. Saab vähemalt suusatada. Kell 11.00. väljusin toast ja sõitsin kuni poole kuueni. Käisin ka rahvamatkal. Sõidetud sai umbes 30 km. Koju jõudes olin väga väsinud. Siiski 6,5 tundi pidevalt suusatada on väga raske. See oli tõeliseks trenniks. Jäin väga rahule!

Teisipäev, 23. veebruar, 1965. Suusakross. Kokku 17 km. Kestvus 2,5 t. Sõita oli ebamugav. Rada oli üleni jääs.

Kolmapäev, 24. veebruar, 1965. Tõstetrenn. Tunne oli alla keskmist. Jalgades oli veel eelmise päeva suusavõistlus, 10 km. distantsil sain ajaks 47,55 min. Tehases aga 16. koha. Tänase trenni kestvus oli aga 1t.

Teisipäev, 02. märts, 1965. Vahepeal erinevad trennid ja tehtud ka esimene sisevõistlus, Tallinna vanad. Võisin 6.91-ga. Tulemusega jään rahule. Oli ju esimene võistlus. Siiski oli jalgades kuidagi nõrk tunne. Samm tuli stabiilselt välja. Viimane hüpe oli üleastumisega üle 7m. Nüüd siis laupäev järgmised võistlused. Eks püüame seal paremini hüpata.

Laupäev, 06. märts, 1965. Täna-homme Kalevi noorte vabariiklikud noortele. Need on arvatavasti ka minu viimased võistlused noorteklassis. Täna oli kaugushüpe. Avakatsel 6.91. Algus hea! Siis üleastumine, kolmas 6.92, neljas 6.99. Viies napi vargusega umbes 7.25. Kahju! Ka viimane üle. Liiga palju püüdsin täna ja selletõttu oli samm pikemaks veninud. Üldiselt aga jään rahule. Võimeid on. Pole ainult välja tulnud. Eks tuleva laupäeval pühapäeval hüppan üle 7m. Pühapäeval aga tegin kuuli, raskus oli 6,4 kg. Tulemuseks sain 13.52. Koht oli neljas, kuid tulemus veidi nõrgavõitu. Kolmikhüppes esikoht 14.04-ga. Jään tagajärjega rahule, sest pole ju ligi aasta otsa hüpanud kolmikut. Sain ka erauhinna parima meesvõistleja tagajärje eest. Nahkrahakott.

Laupäev, 13. märts, 1965. Eesti täiskasvanute talvised. Sisehooaja tähtsamad võistlused. Kauguses kõva koosseis eesotsas Kivisega. Alustasin üleastumisega, teise ettevaatlikult 6.87. Sellega tõusin teisele kohale Kivise järgi. Kolmas tehniliselt nõrk, õlad jäid taha, maandusin jalgu ette viimata 6.89. Selle tagajärjega pääsesin teisena finaali. Alles nüüd hakkas õige võistlus. Sain lõpuks 7m. piirist jagu, 7.07. Kohe kordas minu tagajärge Polake. Seejärel paugutas Kivine 7.30 ja faktiliselt kindlustas endale esikoha. Polake üllatas omakorda 7.24-ga. Viimasel hüppel möödus minust ka Rein Aun ja ma jäin jälle neljandale kohale nagu aasta tagasi, ainult selle vahega, et hüppasin 1 cm. rohkem. Väike lohutus! On ju minu isiklik ikkagi 7.42. Seekord olid vanad paremad. Tuleb veel harjutada. Tegin veel kaasa kolmikus 14.04 ja kõrguses vaid 1.80, 5. koht. Jubedus!

Laupäev, 24. aprill, 1965. Teen nüüd pika hüppe, et vahepealset ei hakanud siin üles kirjutama. Treenisin tugevalt nii kodus kui ka praegu Kislovodskis, kus juba 2 nädalat viibinud ametühingu üleliidulises laagris. Siiani on kulgenud ikka mitmekülgsust silmas pidades, ehk siis kümnevõistluse suunitlusega. Laager hakkab lõppema, täna oli siin üks kohalik võistlus, kus hüppasin vaid 6.82. Ikka ei liigu see tulemus sellel aastal, näis mis suvi toob!

Esmaspäev, 03. mai, 1965. Nüüd on siis maipühad möödas, olen 19. aastane! See aga tähendab, et ma enam kunagi ei saa võistelda noorteklassis. Sellest aga tuleb teha vastavad järeldused, s.t. tuleb rohkem trenni teha. Täna tegin esimese trenni kodulinna rajal sellel aastal, ehk siis väljas Komsomoli staadionil. Jooksin 3x100m. 6×4 tõket ja hüppasin kerge hooga kaugust. Lõpuks mängisin kuuli ja kettaga.