SOOVIN KÕIGILE KALEVLASTELE JA MÄRKMETE LUGEJAILE KOROONAVABAT UUT 2021. AASTAT JA EDU SPORDIRADADEL!

Esmaspäev, 11. mai. 1964. Vahepeal sai head trenni tehtud ja ka avavõistlustel osalesin, kus 1. päeval tegin kaasa 100m. jooksus, kus isikliku rekordi 11,6-ga pääsesin finaali, kus sain 5. koha. Minul oli nii, et enne hüppevõistlusi kui jooksin enne 100m. võttis jooks jala pehmeks ja see mõjutas hüppetulemusi. Kõrguses jooksust tingituna vaid 1.80 ja 3. koht. Teisel päeval kauguse seeria: 6.71;6.84;6.85;6.91;6.79;6.77. Kirjutasin, et jäin tulemusega täiesti rahule, sest pole veel saanud talvist värsket tunnet kätte. Tase oli aga kõva! Jüri Liigand võitis 7.31-ga, mis jäigi tema isiklikuks rekordiks. Otsamaa hüppas 7.03. Tegin ka ketast, 37.44, 7. koht. Tänane trenn oli aga üks paremaid, mida ma üldse siiamaani teinud olen. Selle trenni tegin aga juba teadlikult, aga mitte nii nagu varem, et hüppasin ühest kohast teise ilma kindla plaanita. Kõigepealt tegin paraja soojenduse, siis jooksin jalad lahti. Nagu ma juba eile võistlustel tundsin tuleb sammu kaugemale võtta ja täna ma tegin sellega juba algust. Hoojooksu pikkus on nüüd 42 meetrit ja vahemärk on 18.10 m. kaugusel. Seda püüan nüüd tulevikus proovida pidevalt, et samm eksimatult välja tuleks. Peale hoojooksu proovimist tegin 2x200m. otsa. Ja siis hakkasin sooritama mitmesuguseid hoota hüppeid ühelt jalalt ja teiselt jalalt, ning vahelduvalt jalalt jalale. Siis panin 6 tõket ritta ja tegin ülehüppeid jalad koos 10 korda. Lõpuks jooksin lõdvestuseks ümber jalgpallimuru. Jään trenniga igati rahule. Kestvus 2,5 tundi. Rahule.

NB! Pange tähele, et peale kahepäevast võistlust puhkust endale ei lubanud vaid kohe asusin vigu parandama, eriti kauguse osas. Näis siis kas mõjus!?

Pühapäev, 31. mai, 1964. Lühikokkuvõte vahepeal juhtunust. Treeningud, spordiühingute võistlustel aga kauguses kolm üleastumist, mida juhtus minuga haruharva. Kõrguses kordasin isiklikku 1.90, olid veel tehase esivõistlused, vähetähtsad, kuid trenni mõttes vajalikud ja täna oli tähtis päev, sest võistlesin esmakordselt Eesti täiskasvanute koondises kõrgushüppses. Jäi 1.85, mis edu ei toonud, kuid kogemuste kohalt kasulik!

Neljapäev, 04. juuni, 1964. Hooaeg hakkab täistuure üles võtma. Eile jõudsime Tartusse ja täna on Tallinn-Tartu noorte maavõistluse 1. päev. Kõrgus oli 1. ala. Võtsin 1.85 alla ja sain 1. katsel üle. Siis panin peale 1.91. Selle kõrguse ületamine ebaõnnestus kõige napimalt. Läksin kohe peale seda kaugust hüppama. Olin juba väsinud. Käis juba kolmas hüppevoor kui ma alustasin. Hüppasin 6.94, millega kaotasin Pruksi Jürkale 4sm.-ga. Viimane katse oli üle 7m. napi üleastumisega, kuid see ei loe. Tuleb täpsem olla!

Reede, 05. juuni, 1964. Täna oli mul kavas kolmikhüpe. Tunne oli enne hüppeid väga nigel. Nõrk ja väsinud tunne. Veel kartsin, et pika hoojooksuga mul ei tule hüpe välja. Juba esimesel katsel klappis mul kõik hästi ja 14.42 on tubli isiklik rekord! Muidugi tulin selle tulemusega 1. kohale. Veel tegin väljaspool võistlust kaasa kettaheites ja jällegi tubli isiklik rekord 43.06. Võistlustega võib üldiselt rahule jääda. Võitsime ka üldkokkuvõttes tartlasi kindlalt.

Laupäev, 13. juuni, 1964. Vahepealse kahe nädala jooksul on treenitud ja ka võisteldud. Talinna töökollektiivide võistlusel, kus esindasin oma Pöögelmanni elektrotehnika tehast tegin kaasa paljudel aladel, ka 4x100m. teatejooksus, kuid isiklikke ei püstitanud. Saavutus oli ka see, et võitsime üllatuslikult võistkondliku esikoha Kommunaari ja Norma ees! Siiski olin antud ajahetkel kümnevõistluse suunitlusega, mis võttis palju energiat ja ajakulu, kaugus-kõrgus ei saanud vajalikku tähelepanu. 18-aastaselt ongi õigem mitkülgselt teha, mitte juba 12-aastaselt valida kindel ala, nagu paraku kaasajal tihti juhtub. Täna aga tööle minnes sain teada, et vabariiklikud tehaste võistlused toimuvad Viljandis järgmisel nädalavahetusel. Täna aga läksin kohe peale tööd tõstma. Samal ajal tegi ka vasaraheitja Krevald trenni. Tegime koos. Tegin kergelt. Kükke, kõhulihastele, rebimist. Kui pole tükk aega trenni teinud (füüsilist), siis annab see kohe tunda. Nii ka minul. Sellest tingituna ongi vist tagajärgede halvenemine (kaugus).

Teisipäev, 16. juuni, 1964. Nüüd on siis paar päeva puhatud. Täna oli Tallinna noorte meistrivõistluste 1. päev. Minul oli kavas kõrgushüpe ja kaugushüpe. Magasin enne võistlust ja tunne polnud viga. Võtsin 1.80 alla. Ületasin nii 1.80 kui 1.85 esimesel katsel. Panin kohe peale 1.91. Ka sellel korral ebaõnnestus kaks katset väga napilt. Kas tõesti kordub Tartu? Kuid ei! Kolmandal katsel võtsin puhtalt ja kõrgelt! Seda võib lugeda mu elu parimaks hüppeks. Üritasin ka 1.96-te, kuid seekord jäi veel paljuks.

Laupäev, 20. juuni, 1964. Nüüd olen siis Viljandis. Vahepealsed päevad niipalju, et Tallinna noortel hüppasin kaugust vaid 6.49, esikoht, ilm sajune, rada plögane, tuul vastu. Järgmisel päeval kukkus jala peale õnnetult toorik ja tegi jalae haiget. Pidevalt on kompress peal. Siiski võistelda saab. Tugev vihm oli radasid rikkunud. Võtsin 1.80 jälle alla, siis 1.85 ja 1.90 alistusid, viimane 2. katsel. 1.95 tuli siiski kolmel korral väga napilt maha. Ootame järgmist võistlust. Jäin 3. kohale- Ellermaa hüppas 1.95. Kohe tormasin kolmiku sektorisse, mille võitsin kergelt 13.65-ga.

Pühapäev, 21. juuni, 1964. Täna toimusid võistlused hommikupoole. Olin öösel vähe maganud, kuid tunne oli sellele vaatamata hea! Täna oli kaugus. Rada oli endiselt pehme. 1. hüpe 6.83 Ellermaaga võrdselt. Teine oli 6.94, kolmas 6.99, 4. hüpe 6.97, 5. hüpe 6.96., Kuues vargus, mõõdeti ära, 7.01. Väga stabiilne seeria, kuid 7m. ei taha kuidagi alistuda, talvel ju 7.06 all! Siiski jään täiesti rahule. Küll ta ära tuleb! Teatejooksus jäime kolmandaks 46,1 sekundit. Üldkokkuvõttes jäime hinnatavale 2. kohale tugeva Norma järel.