Uudised

detsember 21, 2020

Katkendid Tõnu Lepiku treeningpäevikutest (10. osa)

1964.a. Neljapäev, 02. Jaanuar 1964!! Aasta lõpus tegin 9 päevase puhkepausi. Nüüd tuleb jälle treeningusse astuda. Täna siis hallis. Eks ta alguses annab tunda kui pole tükk aega midagi teinud. Proovisin kõrgust. Umbes 180 sain üle. Pole vigagi alguse kohta. Peale seda veel tegin kaugust ja jooksin. Lõpus mängisin korvi.

Märkus. Halli treeningud toimusid praeguses spordihallis, kus nüüd vaid mängudeväljakud. Siis oli aga veel kergejõustikurajad sees ja pärast põhitrenni sai keskel korvi mängida kui plats parajasti vaba oli.

Reede, 17. Jaanuar 1964. Töölt tulles läksin kohe tõstma. Kuna mul täna peale tõstmist hallitrenni pole ette näha, siis tegin pika tõstetrenni. Peale soojendust proovisin kolme tõstet. Surusin 60 kg., rebisin 70 kg. Need mõlemad on rekordi kordamised. Siis asusin tõukamise kallale. 80, 85, ja siis 90 puhtalt üles! See on tubli saavutus. Nii et jõudu on. Peale seda tegin üldist kehalist jõutrenni. Kestvus oli 2 tundi.

Pühapäev, 19. Jaanuar 1964. Täna läksin hommikul kohe jooksma. Jooksmas käisin Atsiga. Jooksime otse Ülemiste järve äärde, kus tassisime üksteist mäest üles. Siis tegime veel hüppeid ja kiirust. Peale jooksu veel uisutasime. Kuna ma eile ka uisutasin, siis tänase ja eilse päevaga on trenni kokku tehtud 4,5 tundi. Kogu selle nädala jooksul aga on tehtud 15,5 tundi. See ületab kaugelt eelmise nädala keskmise.

Märkus. Treeningutel tähtis osa jõu arendamisel, metsajooksul ja uisutamisel, mida kaasajal praktiliselt ei harrastata! Siis polnud siseliuvälju, kuid oli talv.

Kolmapäev, 12. Veebruar, 1964. Täna käisin tõstmas, tegin lintsüsteemis. Hüpped, kükid, surumised, rebimised-kõik läbisegi. Ja niimoodi 7 korda, kusjuures iga seeria järel 3-4 minutiline puhkus. No kui nii teha võtab alles ametlikult läbi see trenn. Tuleb väga hoolikalt teha, kuna järgmisel nädalal on esimesed sisevõistlused. Peale trenni läksin kinosse „Tüdrukute vembud“ vaatama. Polnud väga vigagi!

Neljapäev, 13. Veebruar 1964. Kõigepealt oli kavas trenn väljas, staadionil. Liigutasin nagu alati. Soojendus, kiirendused, hüpped. See kestis 1t. Peale seda jätkasin trenni uisutamisega. Kõigepealt tegin 1500m. otsa, 4.15. See on minu isiklik rekord. Muide samal talvel tuli Ants Antson Innsburgis samal distantsil olümpiavõitjaks ajaga 2.13. 400m. sain hea aja 48 sekundit. Jää oli kehv ja uisud nürid, kuid mis sinna parata. Uisutasin 1 tundi. Nii, et kahe etapiga kokku sai täna treenitud 2 tundi.

Kolmapäev, 19. Veebruar, 1964. Sisehooaja avavõistlused!! Kella 15.00-ks läksin halli, kus algasid võistlused. Esimene ala oli teivas. Ja see õnnestus suurepäraselt-3.20! Selline on mu uus rekord! Endine oli 2.96. Siis tuli hoota kolmik. Siin tulin esikohale. Kuigi tahtsin 9m. hüpata, jäi sellest 6 sm. puudu! Kahju. Siis veel 3 hüpet kaugust. Jalad olid juba väsinud ja tagajärg oli vaid 6.41. Homme on kauguse finaal. Tänase päevaga võis rahule jääda.

Neljapäev, 20. Veebruar 1964. Täna oli siis võistluste teine päev, mis mulle algas kõrgushüppega. Võtsin 1.70 algkõrguseks. Ja nii läks kuni 185 üle sain. 1.88 ebaõnnestus kõige napimalt. Kuid ka 1.85 on väga tubli. Tuleb märkida, et eelmisel aastal sain ainult 1.80. Teine ala oli kaugus. Sealt ma ei lootnud ka midagi, kuna olin juba väsinud- Kuid hüppasin 6.75, mis on väga tubli. Nende võistlustega võib igati rahule jääda. Kõik läks hasti! Aga eks trenni ole ka tehtud!

Laupäev, 22. veebruar, 1964. Eile puhkasin ja täna asusin siis jälle võistlema. Esimene ala oli kõrgus. Võtsin 1.70 alla, jätsin 175 vahele, võtsin 1.80 1. katsel, jätsin 1.85 vahele ja 1.90 ajasin kõige napimalt maha. Jäin sellepärast 5. kohale. Siis aga kaugus- 1. katse 6.59, 2. katse 6.78, 3. katse 0, neljas isiklik 6.95 ja viies oli suurepärane 7.01! Esmakordselt elus 7m. piir alistatud, 17. aastaselt, ühtlasi täidetud täiskasvanute I järk, mis minu nooruses oli suur saavutus!
Pühapäev, 23. Veebruar, 1964. Peale eilseid võistlusi otsustasin täna hästi puhata ja sõitsin Nelijärvele suusatama. Sõitsin koos Jernitsa ja Apatsi poisiga. Seal tuli meile vastu veel Haljaste poiss. Ilm oli väga hea, kuigi veidike soe, mis takistas libisemist. Nelijärvel on ju loodus väga ilus. Rahvast oli kõvasti. Sõitsime maha palju maad. Umbes 30-40 km. Kõik mäed sai läbi proovitud. Tagasi tuli rong 18.30. Tagasitulijaid oli väga palju. Me saime ikka istuma. Ka see näiline puhkus oli suurepäraseks trenniks!

Märkus sisu kohta! Ei väsi rõhutamast, et trenni tuleb teha mitmekülgselt. Mitte ainult hüpata-joosta, vaid ka viibida tihti värskes õhus, uisuta, suusata, jookse, tee füüsilist. Sellega väldid vigastusi, oled terve!

Laupäev, 07. Märts, 1964. Nüüd sai siis kaks päeva puhatud, et täna värskelt starti asuda. Täna toimus kõrgus. Võtsin 180 alla ja hakkasin hüppama kui kõik juba lõpetanud olid. 1.80 võtsin esimesel katsel, kuid 185 tuli alles kolmandal katsel. Esimesed ebaõnnestumised olid tingitud sellest, et samm tuli liiga lähedale latile. 3. katsel aga võtsin kaugemale ja kõik oli jälle hea. Siis 1.90. Ja kohe esimesel katsel ületasin! Siis hakkasin 195 üritama. Seekord siiski välja ei tulnud. Isiklik rekord tehtud ja nüüd siis kahel alal 1. järk tehtud!

Märkus sisu kohta! Ärge saage valesti aru, et ma vahepeal midagi ei teinud! Jöutreening, sage suusatamine Nelijärvel, Mustamäel, kodu ümbruses, uisutamine, tõstmine ja ka kergejõustik, kuid seda optimaalselt, sest kõik need muud tegevused kiirendavad arengut ka oma põhialal. Selles vanuses on tähtis hea tervis, organismi harmooniline areng, tihe viibimine värskes õhus, mida kahjuks kaasajal ei kasutada vajalikul määral! Tänase treeningu aga kirjutasin välja seetõttu, et oli võistluspäev, nimelt Kalevi vabariiklikud võistlused. Ja pange tähele kuupäeva, 07. märts. Nüüdsel ajal ei toimu märtsis mingeid võistlusi, neid on väga väheseks jäänud! Lastel aga oleks vaja tunduvalt tihemini võistelda! Ja nüüd tänane sissekirjutus.

Pühapäev, 08. Märts, 1964. Täna oli siis järg kauguse käes. Ala pidi algama 13.20, kuid algas alles 15.30 ja rada oli allpool arvestust. Peale selle oli veel üle 40 hüppaja. Täna ei tulnud samm kuidagi välja. Esimese tippisin ja oli ainult 6.24. Teise hüppe varastasin, kolmanda katse võtsin kõvasti tagasi ja eemalt hüppasin 6.65. See aga ei taganud veel võitu kuna Pruks oli hüpanud 6.77. Neljas ja viies katse jälle üleastumine. Ja siis viimane lootus 6 hüpe. Võtsin kõik kokku ja sellest oli kasu 7.02! Isiklik rekord 6. katsel, mis tagas võidu räägib juba enda eest! NB! Võistlus lõppeb alles peale 6. katset, seega on võimalus ka 6. katsel võistluse enda kasuks kallutada! Sain veel eriauhinna, mis pandi välja parimale võistlejale.

Teisipäev, 10. Märts, 1964. Töölt tulles magasin mehise peatäie, et jälle värskemalt trenni asuda. Eile aga püstitasin isikliku rekordi tõukamises 90 kg! Täna kõvasti ei teinud. Tegin Priidikuga starte võrdlemisi mahukalt. Siis puhkasin ja tegin tõket. Lõpuks tegin väheke hoota hüppeid. Täna sain lõpuks teada, et mul on võimaldatud osavõtt laupäev ja pühapäev toimuvatest ENSV sisevõistlustest, kuid individuaalvõistlejana, kuna minu vanus ei anna välja, et startida võistkonnas. Kuid sel pole tähtsust. Trenni kestvus oli 1,5 tundi.

Kolmapäev, 11. märts, 1964. Täna oli viimane trenn enne võistlusi. Tegin kangi. Tegin lühidalt, kuid intensiivselt. Siis sain veel vabastuse selle kohta, et laupäev töölt ära saada. Selgus ka ajakava. Alguses oli asi räbal. Taheti kaugust ja kõrgust ühel ning samal päeval teha, kuid õnneks lõpuks jäi nii, et on eri päevadel. Kaugus on 1. päeval 1. ala. Seegi hea, pole vaja passida. Kõrgus on teisel päeval. Kõige parem oleks olnud nii, et alad oleks vastupidistel päevadel olnud.

Märkus sisu kohta! Imestate, et miks vabastus laupäevaks!? Aga sellepärast, et siis oli töönädal kuuepäevane! Noorem lugejaskond ei tea sellest midagi. Raske elu oli!

Laupäev, 14. märts, 1964. Nüüd oli siis 2 päva puhkust, et täna rinna kokku pista meie tugevamatega. Peab mainima, et kõik tugevamad olid kohal. Jälle hakkas mind nöökima vana viga-sammu ebatäpsus. Esimesed kaks hüpet hüpet olid kõvasti üle 7 meetri, kuid väike üleastumine. Asi hakkas kriitiliseks minema. Äkki kolmas hüpe ka ja kõik on kadunud. Kuid siiski kõik läks hästi. Samm klappis ja tulemus 7.06 on tore isiklik rekord!! Jäin selle tagajärjega 4. kohale. Kaotasin 1 sentimeetriga kolmanda koha. Kuid pole viga, harjutame ja tulevikus läheb paremini.

Pühapäev, 16. märts, 1964. Kuigi tunne hea ei olnud otsustasin siiski kõrgust ka hüpata. Juba soojenduse ajal oli tunne, et täna välja ei tule. Ja nii oligi. Võtsin 1.80 alla, mille ka ületasin 1. katsel. Siis aga 185 ajasin 3 korral napilt maha. Oli tunda eilne kaugushüpe. Ei olnud seda kõrguse jaoks nii vajalikku säraka tunnet sees. Jäin oma 1.80-ga koos Vaviloviga 5. kohta jagama. Aga üldiselt võib rahule jääda.

Esmaspäev, 16. märts, 1964. Puhkust peale võistlusi ei ole! Juba täna toimusid tehase esivõistlused suusatamises. Läksin 16.30-ks Mustamäele. Aga mida sa enam sõidad kui maa on juba täiesti must ja sõit toimub peamiselt mööda jääd. Ja nii oligi. Rohkem oli tegemist tasakaalu hoidmisega ja üle jäämägede ronimisega. Siiski ära sai sõidetud. Aega ei tea, aga eriti kiita küll ei ole. Niisugusel rajal on võimatu aega sõita!

Teisipäev, 17. märts, 1964. Otsustasin teha täna jälle üle pika aja värskes õhus. Kuid mitte tugevalt. Tegin staadionil. Alguses tugev soojendus ja siis tegin kiirendusi 10x50m. Nüüd peabki rohkem tähelepanu kiirusele pöörama, sest kiirus on kauguses sama tähtis kui hüppevõimegi! Peale kiirendusi tegin veel veidike hüppeid ja see oli kõik. Selle trenni kestvus oli 1 tund.

Kolmapäev, 18. märts 1964. Täna läksin hommikul vara tõstma. Ka täna ma eriti tugevalt ei teinud. Üheks põhjuseks oli see, et saali pandi radiaatoreid üles ja keevitamisel tekkinud kahjulikud gaasid, mis ei ole eriti meeldivad sisse hingamiseks, veel eriti siis kui trenni teed. Siiski tegin kükke sangpommiga hüppeid, varbseinal kõhulihastele ja kangiga rebimist ning tõukamist. Kestvus 1 tundi.

Neljapäev, 19. märts, 1964. Täna tegin väljas, kuid mitte nii nagu tavaliselt, vaid läksin taha järve äärde. Ja see tasub vist rohkem ära! Kuigi üksinda on igavavõitu, tuleb sellega siiski harjuda! Eks see avaldab tulevikus tagajärgedele positiivset mõju. Viibisin metsas 2 tundi. Tegin soojenduse ning tegin vabalt silma järgi kiirendusi, hüppeid ja lihtsalt jalutasin. Jään trenniga igati rahule.

Reede, 20. märts, 1964. Läksin hommikul halli ja mõtlesin, et saan mõne korra kauguse sammu läbi joosta, aga kus sa sellega! Hallis olid 2. Keskkooli võistlused ja sellest ei tulnud midagi välja. Hea, et kuidagi trenni saad ära tehtud. Siiski tegin starte ja tõket. Pärast hüppasin kerge hooga kolmikut ja teivast. Lõpuks jooksin 4 korda 1 ring. Kestvus oli 2 tundi. Tunne kõige parem ei olnud, kuna metsajooksust olid jalad tuimad. Nagu kirjutatust võib välja lugeda panin 7 päeva järjest trenni!

Neljapäev, 26. märts, 1964. Vahepealsed 6 päeva puhkasin ja tegin kergemaid treeninguid, sest täna algas Balti spordiühingute sõpruskohtumine meie spordihallis: Kalev; Daugava; Zalgiris. Valgevene jäi kahjuks tulemata. Juhend nägi ette, et saab teha vaid ühe ala. Ja mida siis mul teha kui mitte kaugust hüpata. Osavõtjaid oli vaid neli. Nähtavasti oli esmaspäevane trenn veel „kontides“ ja tagajärg jäi nõrgaks, 6.79. Edestasin lätlast 3 sentimeetriga. Ja ega iga võistlus ka rekordit ei hüppa! Sellega peab sportlane harjuma ja sellest mitte ennast välja viia, vaid kannatlikult edasi treenida! Üks häda oli ka selles, et hüpete vaheajal ei jäänud aega hingetõmbeks.

Reede, 27. märts, 1964. Aga esikoht sellega veel taskus polnud. Ees olid kehalised katsed, mis olid sama tähtsad kui ala ise. Kui esined halvasti, pühi suu kullast puhtaks. Algus polnudki paljutõotav. 30m. lähtejooksus jäin 3. kohale ajaga 4,4 sekundit. Viisikhüppes tulin 1. kohale 15,79 m. Kõik olenes kuuliheitest üle pea. Siin olin peajagu üle ja võitsin isegi kuulitõukajaid. Õhtul toimus autasustamine, kus sain järjekordse kella. See oli juba kolmas! Nii, et varsti võib kellaäri avada!

Pühapäev, 29. märts, 1964. Tänane päev oli väga tegevusrohke. Hommikul kohe läksin korvpalli mängima. Kohtusime 5. tsehhiga. Täna läks mäng tunduvalt paremini ja vastased polnud ka eriti tugevad, võitsime 65:18. Peale mängu läksin kohe metsa jooksma. Olin metsas 3 tundi. Tulin kiiruga tagasi, vahetasin riided ja läksin välja. Nii, et täna ei olnud mitte minutitki aega vaadata ega unistada!

Märkus sisu kohta. Nagu olete märganud toimusid treeningud nädalapäevale vaatamata! Siis oli nädala tööpäevade pikkus 6 päeva, ka laupäeviti käidi tööl-koolis. Samuti polnud probleem treeneritel treeningute osas kokku leppida laupäeva-pühapäeva osas. Siis olid teised ajad ja tegevused erinesid kaasaegsetest!

Märkus neljapäev, 09. aprill, 1964. Jätsin nüüd mõned päevad, nädalakese vahele, mis oli ka väga intensiivne ja vaheldusrikas. Arvestasin välja, et 06. novembrist 1963 on siiani tehtud 100 trenni. Seega tuleb arvet treeningute üle pidada pidevalt. Mängisin edasi korvpalli turniiril, arendasin jõudu, sain juba staadionil teha, sest ikka juba aprill käes. Jätsin Tallinna meistrivõistlused vahele ja te vaid kujutage ette, et Tallinna sisemeistrivõistlused toimusid alles aprilli alguses! Siis olid hooajad pikad, mitte nagu nüüd, kus võistlused on surutud vaid 1,5 kuu peale ära. Ilmselt ise ei võistelnud seetõttu, et talvised plaanid tulemuste osas olid kuhjaga täidetud ja otsustasin parem trenni teha. 09. aprill on tähelepanuväärne seetõttu, et algas minu esimene Venemaa treeninglaager Kislovodskis, mis oli tookordse üleliidulise spordiühing Tööjõreservid korraldatud, sest käisin kutsekoolis ja sellel ajavahemikul kuulusin Tööjõureseride ridadesse. Laagri kestvus oli siis 09.-27. aprill, ehk siis 2,5 nädalat pikk. Kodus vanemad ei tahtnud mind lasta laagrisse, pidin ju üksi sõitma, ilma treeneri ja teiste sportlasteta. See oli ikka üleliiduline laager ja sinna nõrkade tulemustega ei pääsenud. Lisaks ei osanud ma eriti vene keelt, see tegi asja keerulisemaks! Treener Tshikin aga ütles, et kui tahad kõvaks sportlaseks saada, siis tuleb minna! Nii tegingi. Oli raske, kuid huvitav. Jällegi ei hakka kõike laagris kogetut päevakaupa üles lugema, kuid tulin sealt tagasi tugevamana ja kogenenumana! Paljuski otsustas just see laager minu edasise spordimehe saatuse, 12 aatase püsimise tipptasemel, sest ainult läbi laagrite sai jõuda rahvusvahelisse tippu! Liidu koondise laagrisse kutsuti need, kellest nähti tipptegijaid, kes tõid kuulsust NSV Liidule, sest siis oli sport poliitika ja ideoloogia alustala, pidi näitama sotsialismileeri üleolekut kapitalistlikust ühiskonnast. Eestist on sirgunud just sellel ajajärgul palju olümpiavõitjaid ja medaliomanikke erinevatel spordialadel. Kergejõustikus aga võitis Bruno Junk kaks pronksi kiirkäimises, Rein Aun hõbeda kümnevõistluses, kaks pronksi vasaraheitja Jüri Tamm, kullad aga kahel hüppealal, Jüri Tarmak kõrgushüppes ja Jaak Uudmäe kolmikhüppes. Kõiki ei hakka siin üles lugema, sest teatmeteostes on kõik olemas!

Neljapäev, 03. mai, 1964. Olen jälle kodumaal, tagasi esimesest treeninglaagrist Kislovoskis! 01. mail aga sain 18. aastaseks! See on juba mehine iga, aeg hakata midagi enamat saavutama! Nüüd on kodus ka esimesed välistrennid tehtud ja võib teha kokkuvõtteid ja planeerida treeningkava suveks. Möödunud sisehooaeg oli mul igati edukas. Esmakordselt ületasin 1. järgu ja seda koguni kahel alal! Kaugushüppes 7.06 ja kõrgushüppes 1.90. Isiklikud püstitasin veel 60m. jooksus 7,4 ja teivashüppes 3.20. Treeningplaani koostasime selliselt, et kahes osas. Nädal kui ma käin hommikuses vahetuses ja nädal kui õhtuses vahetuses. Hommikuse vahetuse järgselt läksin kohe töölt otse kangitrenni tegema ja õhtupoole metsajooksu, seega 2 trenni päevas+8 tundi tööl, mis algas 07.00. hommikul ja lõppes 14.00. Kõva koormus! Ainult nii saab kõvaks tegijaks!

Pilt 1964. aasta Spordilehest, kus esikaanel Tõnu hüpe!

Sama pilt, mis üleval aga suurendatult

Alati ei pandud Tõnu hüppepilti, vaid kasutati ka portreepilte