Neljapäev, 24. märts – kolmapäev 6. aprill 1966. Selle ajavahemiku jooksul olen sooritanud kaheksa trenni vana süsteemi alusel. Miks nii vähe? Asi on selles, et ma kolisin vanast armsast Püssirohu tänavast ümber Koplisse, Heina trammipeatuse läheduses asuvass Nahhimovi tänava uude blokkmajja, kolmas peatus Balti jaamast. Nüüd olen lõplikult lahkunud oma lapsepõve maailmast, Juhkentali-Liivalaia, Keskturu piirkonnast! Algab täiskasvanu elu! Täna aga lendan lõunasse Musta mere äärde!
Esmaspäev, 11. aprill, 1966. Jällegi lõunas, õigemini Adleris. Täna tegin siin esimese trenni. See oli rohkem kergemat moodi. Homme teen juba tugevamalt. Jalg on endiselt kehv. Pole midagi parata, 10-võistlust siin teha ei saa.
Teisipäev, 12. aprill, 1966. Trenn staadionil. Peale lahtijookse proovisin kauguse hoojooksu. Samm tuli küll välja, kuid hoojooksu rütmiga ei jäänud rahule. Kestvus 1,5 tundi. Lõpuks tegin veel kuuli.
Neljapäev, 14. aprill, 1966. Kuna homme on katsevõistlused, siis täna piirdusin vaid tugeva soojenduse ja peale seda sooritavate tugevate kettaharjutustega. Kestvus 2 tundi.
Reede, 15. aprill, 1966. Täna toimus prikitka ehk siis katsevõistlus. Võtsin osa vaid 100m. jooksus. Tunne oli väga loid ja kõike tegin vastu tahtmist. Siiski jooksin ja näitasin täiesti normaalset aega 11,3 sekundit. Arvestades, et tuul oli vastu ja rada vihmast pehme.
Laupäev, 23. aprill, 1966. Neid märkmeid kirjutasin juba Adler-Moskva-Tallinn lennukil. Kogupikkus 3000 km. Jah, lennusõit on üks tore asi. Hommikul pool kümme istusin lennukisse Musta mere ääres ja päeval pool neli oled juba Balti mere ääres. Kui sealt ära tulin oli +20, siin aga lumi maas. Sel aastal olen siis juba 10000 km lennukiga sõitnud, rääkimata veel rongisõitudest. Siinjuures lisan veel, et jätsin vahele laagri viimase nädala märkmed. Treeningute sisu oli põhiliselt lõigutrennid, jõud ja heidete lihvimine. Hüppeid ja proovivõistlusi ei saanud põlvevalu tõttu teha.
Esmaspäev, 25. aprill, 1966. Nüüd siis annan viimast lihvi enne suvehooaja algust. Täna tegingi väga tugeva trenni kahes osas. Hommikupoolikul jooksin peale soojendust 7x70m. ja tegin hoota hüppeid. Õhtupoole peale soojendust ladusin 6x70m.; 4x60m. starte, siis läbisin korra 380m. ja kaks korda 150m.. Peale jooksutrenni tegin kergelt hüppeid 6 sammu hooga 10 korda. Kõige lõpuks tegin kangi. Kestvus kokku 4,5 tundi.
Teisipäev, 26. aprill, 1966. Trenn metsas. Täna oli kuidagi haiglane tunne. Olen vist kusagil külmetanud. Siiski tegin keskmise koormusega treeningu. Selle alla kuulus 10 mäeotsa, millised on saanud Tshika poistel traditsiooniliseks. Lõpuks tegin veel 2 km ringi. Kestvus 2 tundi.
Kolmapäev, 27. aprill, 1966. Tõstetrenn. Koormus keskmine. Sooritasin kükke 2,2 tonni ulatuses. Peale seda veel tegin surumise, tõukamise ja rebimisharjutusi. Kestvus 1,5 tundi.
Neljapäev, 28. aprill, 1966. Trenn kahes osas. Hommikupoole tegin tund aega tugevalt tõstmist. Peamiselt selilisurumist: 10×50 2 seeriat; 10×65 2 seeriat; 6×65 2 seeriat; 3×70 2 seeriat. Kokku 3,5 tundi. Veel tegin erialaseid harjutusi kuuli ja ketta jaoks. Õhtul aga käisin metsas, kus kõigepealt jooksin soojenduseks 1,5 km. Peale seda tegin 10 liivamäe otsa ja lõpuks lõin vutti. Koormus tugev.
Reede, 29. aprill, 1966. Viimane trenn hallis 4x60m. ja 6x60m. stardist. 1x300m. ja siis korvi ja tennise mäng.
Laupäev, 30. aprill, 1966. Viimane trenn enne meheikka jõudmist. Saan ma homme ju 20 aastaseks! Jah 20 aastat!! Olen juba vana mees! Täna tegin tugeva trenni metsas. Peale seda mängisin veel saalis tugevalt korvi. Olen väsinud nagu koer!
Pühapäe, 1. mai, 1966. Hurraaa olen 20. aastane!!
Esmaspäev, 2. mai, 1966. Trenn metsas. See koosnes krossist 5 km. ja erialased hüppe ja heiteharjutused. Kestvus kokku 3 tundi.
Esmaspäev, 9. mai, 1966. Olen jälle treeninglaagris Käärikul. Eelnev nädal möödus tavatreeningutega nii metsas, staadionil ja jõusaalis. Käärikul on mitmevõistlejate laager enne Saksamaale sõitu, Liidu koondise laager. Mina sinna ei pääse selle neetud põlvevigastuse tõttu. Kuid pole viga, vähemalt teen kõvasti trenni. Täna hommikupoole tegin heiteid. Kettas 30 heidet, mille parim kukkus 41,5m. peale. Pole viga, hakkab juba välja tulema. Kuul on veidi nigelam, kuid ma pole hull (15 tõuget). Õhtupoole oli ilm kehv ja selletõttu ei saanud palju rajal joosta. Läbisin 2x150m. ja 3x100m. Tegin veel 5 hüpet kaugust poole hooga ja asusin kangi kallale. Surusin 10x60kg. ja isiklikuks rekordiks 3x80kg! Veel rebisin 5×60 kg ja ka 80kg. Lõpuks tegin 65 kg kangiga hüppeid 3 seeriat. Peale kangi jooksin mäkke 3 seeriat 45 kraadise tõusunurga all.
Teisipäev, 10. mai, 1966. Trenn kahes osas. Hommikul raiusin kuuli, ketast ja oda. Õhtupoole aga jooksin kõigepealt 4x100m., seejärel starte 6x50m. Siis hakkasin teivast painutama 10 korda. Poole hooga hüpped kauguses 10 korda. Lõpuks 3x150m.
Reede, 13, mai, 1966. Peale päevast puhkust sooritasin jällegi trenni. Nimelt hommikupoole tõukasin kuuli 10 korda ja ketast 15 korda. Õhtupoole tegin kergelt. Peale soojendust läbisin tõkkeid 110m. ulatuses. Madalstarte tegin 5x50m. Kauguse hoojooksu sammu kontrollisin 3 korda. Lõpuks tegin allaisteid 1,8 tonni ulatuses. Homme puhkan ja ülehomme võistlen Tartus. Teen koduvabariigis avastardi.
Pühapäev, 15. mai, 1966. Võistlused Tartus. Täna võtsin osa kettaheitest ja kaugushüppest. Kettas sain isiklikuks tipptulemuseks 40.83! Esmakordselt ületasin 40 m. piiri. Kuid siiski rahule ei saa jääda, sest pole veel kindlust. Kaugushüppes konkureerisin oma vana rivaali Paavo Kivisega. 1 ja 2 katse järel juhtisin mina, kolmandal aga läks Paavo ette 7.12-ga. Viies hüpe viis mind ette 7.18. Viimasel pani Paavo kindlalt 7.34. Ka minul õnnestus 7.27. Seeria oli: 7.06; 6.91; 6.87; 7.04; 7.18; 7.27. Üldiselt võib tulemusega rahule jääda, kuid hüppasin kuidagi raskelt ja tunne polnud hea, see tähendab, et võib rohkem hüpata. Eks see selgub Tallinn-Tartu linnavõistlusel.
Esmaspäev, 16. mai, 1966. Täna jooksin võistlustel 200m.. Alustasin väga nõrgalt ja tulemuseks sain 23,5 sek. Pole viga, see oli esimene 200m. jooks elus.
Pühapäev, 22. mai, 1966. Vahepeal jätkasin treeninguid Käärikul oma teada tuntud rütmis, ikka 2 treeningut päevas, nagu laagri oludes ja profisportlasele kohane. Ühel päeval õpetas oda viskama ka Savi Toomas, õiget odaviske nähvakat aga õlas pole. Eile-täna aga osalesin Tallinn-Tartu linnavõistlusel, mis läks aia taha. Kaugust hüppasin vaid 7.10. Jäin kolmandaks. Kolmikhüppes aga sain 14.04, millega edestasin kaht tartlast. Asi seegi!
Neljapäev, 26. mai, 1966. Viimane trenn Käärikul. Jooksin läbi 4 korda hoojooksu rajal, odaviset 10 korda.
Pühapäev, 29. mai, 1966. Esmakordselt Leedumaal. Balti maavõistlus. Kuidagi väga vähe olen sellest võistlusest kirjutanud, on ka vist põhjust, sest jäin kauguses viiendaks 7 meetriga. Kuidas ma üldse nii vähe suutsin hüpata??
Neljapäev, 2. juuni, 1966. Täna saab 8 kuud sellest ajast kui armees teenin. Mis siis ikka, aeg lendab ja vaeva pole näinud! Täna oli trenn metsas. Jooksin krossi 4 km. ja tegin soojenduse. Otsa tegin tugevalt kuuli. Kestvus 3 tundi.
Esmaspäev, 06. juuni, 1966. Võistlused spordiühingute vahel. Kõigepealt jooksin 100m. Stardist ei saanud kuidagi minema, kuid siiski jooksin 11,3 sekundit. See on juba kolmas kord sellel aastal 11,3 sekundit joosta. Siis suundusin kauguse sektorisse. Esimene üle, teine isiklik, 7.46! Eelmisel aastal hüppasin ju Itaalias 7.45. Kolmas oli 7.15, neljas üle, viies 7.46 ja kuues üle-umbes 7.80. Hästi poiss, sain uuesti usu oma võimetesse tagasi. Vahepeal kukkus ikka tagajärg väga nulli lähedale! Võib hüpata küll. Lõpuks jooksin veel 4x100m. teist vahetust. Jäime kolmandaks. Järgmisel päeval jooksin 110m tõkkeid ja kordasin isiklikku 16,0. Ketas läks aga räbalasti 37,5 meetrit.
Laupäev, 11. juuni, 1966. ENSV esivõistlused Tartus teatejooksudes. Täna jooksin 4x100m. Läbisin enda etapi hästi ja jäime 3. kohale. Võitis TRÜ, teine Dünamo. Meil jooksid Andronov, Lepik, Siim, Pelmas. Aeg 43,6 sekundit on 0,4 sekundit parem 1. järgust! Hüppasin ka kaugust, kuid 2 korda joostud 100m. võttis jalad pehmeks. Hüppasin 7.20 ja jäin teisele kohale. Võitis Akkel 7.21. Järgmisel päeval võistlesin veel 4x110m. tõkke teatejooksus ja saime hõbemedali. Võitis Dünamo. Üldiselt võib võistlustega rahule jääda. Oli hea trenni eest.
Teisipäev, 14. juuni, 1966. Võistlus Dünamo staadioni juubeli auks. Hüppasin kaugust. Algul ei tulnud kuidagi välja. Viimase hüppega sain lõpuks siiski 7.44m. kirja. Võitis Vaupshas 7.58. NB! Viimaste võistluste kauguse dünaamika annab enamaks lootust!
Laupäev, 18. juuni, 1966. Täna oli siis maavõistlus Eesti-Gruusia Tartus. Kaitsesin Eesti spordiau kaugushüppes. Seeria: 7.26; 7.24; 7.14; 7.37; 7.08; 7.44. Hüpete ja seeriaga võib tervikuna rahule jääda, kuigi oleks võimalus olnud üle 7,5m. hüpata. Hoojooks on endiselt aeglane. Võitsin esikoha. Teine oli Akkel 7.14-ga.
Kolmapäev, 29. juuni, 1966. Kogu vahepealse aja olin laagris Käärikul, kus kõik jätkus mitmevõistluse treenigu rütmis. Võib olla oligi parem, ikka mitemkülgne ettevalmistus. Täna oli aga Kääriku viimane treeningpäev enne sõitu Odessasse Znamenskite memoriaalile. Peale soojendust jooksin lahti 3x150m. Seejärel läbisin 5x50m madalstardist. Poole hooga hüppasin 8 hüpet. 1x120m. täishooga. Lõpuks oda 10 viset. Homme asun teele.
Neljapäev, 30. juuni, 1966. Lennusõit Tallinn-Kiiev-Simferopol-Odessa. Lend läks hästi, 14.30 olime Odessas.
Laupäev, 02. juuli, 1966. Eile tegin soojenduse nagu kord ja kohus, täna hommikul oli aga kvalifikatsioon. Koos oli kogu meie maa paremik eesotsas Teriga. Esimese hüppe sooritasin kuidagi aralt ja sain tulemuseks vaid 7.10. Teisel katsel tahtsin kõik välja panna ja….juhtus see, et komistasin. Muidugi hüppest ei tulnud midagi välja. Asi läks kriitiliseks. Kas tõesti ei saa õhtustele? Kolmas tuli veidi parem välja, 7.27m. Sain sellega õhtustele viimasena. 13. mees hüppas 7.26. Õhtul oli meid 11, sest Ter millegi pärast ei hüpanud. Esimese katse astusin üle. Teisel sain jälle 7.27. Kas tõesti nõiaring? Ei, ei ja veelkord ei! Ma pean hüppama. Neil võistlustel on väga tähtis hästi hüpata. Kolmanda katse sooritasin julgelt. Lõpuks ometigi tuli välja 7.57! Sain sellega finaali ületasin 7,5 meetri joone, ületasin meistrinormi ning asusin võistlust juhtima! Finaalis siiski ületasid minu tagajärje Barkovski 7.74 ja Ponomarenko 7.61. Tõenduseks sellele, et minu 7.57 polnud juhuslik vastab viimane katse 7.52. Kolmas koht nii tähtsatel võistlustel on suur asi!
Neljapäev, 07. juuli, 1966. Võistlushooaeg jätkub tormiliselt. Olen juba Riias, kus samuti tähtis võistlus, armee üleliidulised juunioridele. Esimene kümnevõistlus sellel aastal. 100m.-11,4, normaalne; kaugus-7.22, rahuldav; kuul-13.02, hea; kõrgus-1.90, tubli; 400m.-52,3, rekord! Kokku 3717 punkti! Asusin võistlust juhtima!
Reede, 08. juuli, 1966. Ilm järsult muutunud, sajab. Rajad vee all. Kuid võistlus toimub alati! 110m. tj.-16,2, hea, rada rämps; ketas-37,48, normaaalne, ketas märg, ring ka; teivas-3.80, rekord!, endiselt sajab; oda-46,98, rohkemat ei lootnudki; 1500m. -4.53,2, rohkem polnud võiduks vaja! Kokku 6872 punkti! Kümnevõistluses meistrinorm täidetud ja ületatud 72 punktiga! Tulin esimeseks ja tõin võistkonnale tublisti punkte. Auhinnaks kristallvaas (28 rubla)
Pühapäev, 17. juuli, 1966. Jäin veel mõneks päevaks Riiga treenima, nüüd aga jälle kodus ja täna ENSV karikavõistlused. Koos oli kogu paremik, lisaks veel 2 soomlast, kellest Toivoneni mark on 7.71. Mina olin nimekirjas esimene hüppaja. Tuli hästi välja ja avahüppega juba 7.46m. Teisel katsel hüppas soomlane 7.51 ja Kivine 7.52. Mina astusin üle. Kolmanda katsega asusin omakorda etteotsa 7.53. Sellele lisas Kivine 7.58 ja Toivonen 7.64. Asi läks kriitiliseks. Kas tõesti tuleb leppida kolmanda kohaga. Neljas, viies katse püüdsin liialt, astusin üle. Jäi kuues katse. Viimasel ajal olen viimasel katsel hästi hüpanud ja lootsin ka nüüd selle peale. Jooksin hoojooksu rahulikumalt ja aeglasemalt, et saaks tõugata hästi. Ja kõik klappis 7.72!!, olin võitja! Rekord paugupealt ületatud 15 sentimeetriga, Eesti rekordini vaid 3 cm. Kolmas tulemus NSV Liidu jooksvas edetabelis. Nüüd on siis kauguse „taevaluugid“ avanenud ja võib julgelt tulevikku vaadata!