Katkendid Tõnu Lepiku treeningpäevikutest (6. osa)

Kolmapäev, 28. november 1962. Täna hommikul tahtsin ma staadionil teha, kuid….., magasin hoopis kella veerand kaheni. Järjekordne näide sellest, et ma ei saa ennast kokku võtta. Otsustasin, et see peab jääma viimaseks korraks. Muidu muutub selline laiskus krooniliseks. Homme selle eest lähen Alariga kella kaheks metsa.

Märkus sisu kohta! Jällegi treening jäi vahele! Tookord elasin kohe staadioni kõrval kahekordses puumajas, mis siiani alles. Vahete-vahel tulid poisid mulle ukse peale koputama, et tuleksin kohe trenni, treener Tshikin teadis minu nõrkust kaua magada, kuid oli sihikindel minu distiplineerimisel!

Pühapäev, 2. detsember 1962. Metsajooks. Soojendus, vanad tuttavad hüpped kolmik, kõrgus, jala ülesrebimine. Jala ülesrebimises sain uue margi. Siis tegime poistega tagaajamist ja peale seda tahtsime koju minna, kuid nägime oravat ja hakkasime seda taga ajama, lõpus siiski tüdinesime ja jätsime ta ellu. Pärast hüppasime veel kõrgust. Olime metsas 6 tundi. Kui koju jõudsin olin väga väsinud.

Märkus sisu kohta! Jala ülesrebmine tähendab rullstiili põhiharjutust, mida kõrgemale suudad hoojalga üles rebida, seda kõrgemale häppad. Mina näiteks sain jala kergelt korvrõngni viia! Püüdke käegagi rõngani hüpata, olete tublid! Mis tagaajamisvõistlus see oli ei mäletagi enam ja oravat me muidugi surnuks väsitada ei üritanudki. Treeningu pikkus 6 tundi polnud loomulikult täiskoormusega. Lihsalt poiste värk, aeg lendab kiiresti. Koju kiiret polnud. Telekas puudus, rääkimata igasugustest nutividinatest. Üks juhus meenub. Meeldis kangesti Pirita metsas kolada. Koju minnes olin valiku ees, kas minna jalgsi mööda merekallast või osta sai. Kõht oli väga tühi. Kuna taskus oli vaid 10 kopikat, siis võitis sai ja vantsisingi jalgsi koju. Bussipilet maksiski 10 kopikat!

Kolmapäev, 05. detsember 1962. Treening Kalevi tõstesaalis. Täna oli ju püha ja sellepärast tuli kiiremalt teha. Sellele vaatamata oli trenn tugev. Täna oli vähemalt poisse palju ja polnud nii igav kui hommikuti käies. Samuti oli veel soe vesi. Peale pesemist sidusime saleda Kaivi riided kõvasti sõlme. Tasusime ühesõnaga kätte ta seatembud, mis ta minu ja Alari riietega teinud on. Tunne oli üldiselt väga hea. Kestvus 1,5 tundi.

Märkus sisu kohta. Kalevi tõstesaal asus Kalevi kesknõukogu suure maja taga, väike majake, kus oli tõstesaal, lisaks sai seal ka kaugust nurka hüpata, kus oli äravõetav põrand. Samuti sai ka kõrgust hüpata ja kauguse hoojooksu tuli koridorist alustada, et hoogu üles saada. Sellel ajal sisehalle ei olnud ja kergejõustik oli rohkem suvine spordiala. Poistel tuli ette ikka ka pullitegemist, nagu igal ajaperioodil ette on tulnud!

Reede, 7. detsember 1962. Hommikul oli väga väsinud olemine aga ikkagi käisin tõstmas ära. Suuremat ma küll midagi ei teinud, lihtsalt ei suutnud ennast sundida. Siiski üle tunni liigutasin. Peamine oli see, et sooja vett oli! Esimest korda sellel aastal hommikupoolikuti soe vesi. Suur saavutus Kalevi juhtkonna poolt. Poole kolm ajasin ennast tööle ja kell 23.00 heitsin magama.

Märkus sisu kohta. Neil aastatel oli sooja vett haruharva saada. Seega soe vesi peale trenni oli pidupäev! Tol ajal käisin kahes vahetuses tööl, seega tuli treenida kas hommikupoole või õhtupoole.

Laupäev, 8. detsember 1962. Täna toimus lõpuks siis see Paidesse sõit, mis nii mitmel korral oli edasi lükatud. Pealelõunal oli maadlus, kus me jäime teiseks. Lauatennises jäime viimaseks. Õhtul käisime sööklas, kus ma tarvitasin alkoholi. Nimelt ma jõin pudel õlut ära. Pärast käisime peol, kus ma muidugi ei tantsinud. Magamistoas käis pärast äge padjasõda, nii et kuppel alla lendas. Magama saime kell neli.

Märkus sisu kohta. Paidesse sõit oli Kutsekoolide Spartakiaad, kus kavas mitmed alad. Võistlussõitudel juhtub ikka igasuguseid asju, eriti teismeeas. Tantsida mulle eriti ei meeldinud, sest polnud kursustel käinud ja kartsin neiude ees häbisse jääda. Ega ma ainus häbelik olnud. Tüdrukud ikka karjas poisse ootamas, poisid pahatihti võtsid nurga taga pudelist „julgustust“!

Pühapäev, 9. detsember 1962. Ennem olid võrgu mängud, kus me jäime ettearvatult viimaseks. Korvis otsustasime maksku mis maksab tulla esikohale. Algus läks hästi. Esimese mängu võitsime äärmiselt tasavägises heitluses 52:51. Ka teise mängu algus läks hästi, surusime rauteekoolile peale aeglase mängutempo. Läksime juhtima 22:11, kuid nad hakkasid mängutempot tõstma ja me väsisime. Kaotasime napilt, kuid jäime ka korvis viimaseks.

Esmaspäev, 17.detsember 1962. Hommikul magasin. Siis õppisin. Tehases püstitasin uue rekordi kahe käega surumises 60 kg. Tõukasin veel kergelt 70 kg. Sel talvel peaks siiski 200 kg. kolme tõstega kätte saama. 62,5 suruda, 62,5 rebida ja 77,5 tõugata. Täiesti reaalne kui midagi vahele ei tule. Jalgadega tahan kevadeks 110 kg. kükki teha.

Märkus sisu kohta. Tööl oli riietusruumis tõstekang, kus sai tööpausidel kangi sikutamas käia. Asi teenis kaht eesmärki. Esiteks sportlik, teiseks lihaste pumpamine, et tüdrukute silmis parem välja näha! Mõlemad olid ju ülitähtsad! Siis ju mingeid jõumasinaid polnud, piisas tavalisest kangist. Siiani eelistan oma laste juures klassikalist kangi igasugustele jõuvidinatele!

Teisipäev, 01.jaanuar 1963! Vaadates tagasi vana aastasse, siis võib sellega rahule jääda. Oli õnnesumisi kui ka kurvastust, kuid siiski oli rõõmu rohkem. Eile õhtul saatsime koduses seltskonnas vana-aasta ajalukku. Täna oli haruldaselt ilus ilm. Käisin Mairega (onutütar) uisutamas, peale seda Velloga (onu) suusatamas. Pärast tahtsin veel halli trenni minna, kuid seal polnud kedagi. See oli muidugi iseenesest mõista, sest täna on ju 01. jaanuar!

Märkus sisu kohta. Panite tähele, 1 jaanuaril sai uisutada ja suusatada! Uisuväljak oli valatud Kalevi tenniseväljakutele ja seal oli väga populaarne liuväli. Lisaks valati kogu Kalevi staadioni 400m. ovaal jääga üle ja seal peeti mootorataste jääraja sõitu, mis oli väga poulaarne ala eelmise sajandi keskel. Samuti polnud lumi harulduseks jaanuari alguses. Siis ikka üldjuhul tuli lumi jõuluteks maha ja püsis märtsi keskpaigani. Olid alles ajad!