Katkendid Tõnu Lepiku treeningpäevikutest (2. osa)

Katkendid Tõnu Lepiku treeningpäevikutest – Sissejuhatus + boonuslugu (1. osa) – Loe siit eelmist osa

Neljapäev, 22. november 1962. Hüppetreening. Soojendus 20 min. Hüpped üle lati kõrgusel 1.30 tehnikale. Tehnika on igal juhul nigel. Üle 1.50 m. ei suutnudki hüpata. Jõudu on, aga ei oska rakendada tõukesse. Hakkan täiesti ümber õppima tehnikat. Peamine on sirge vabajalaga ülesminek. Peale seda hüppasin kaugust ja hoota kolmikut. Lõpus erialased harjutused, töötasime topispalliga ja lõpus lõdvestus. Kestvus 2,5 tundi.

Märkus sisu kohta! Nimelt siis hüpati kõrgust rullstiilis, mida te ilmselt kunagi näinud ei ole, sest kaasajal kasutatakse floppstiilis latiületust. Rullstiili demonstreerimiseks saadan paar fotot, nii nagu see hüpe toimus. Ajaloost aga niipalju, et viimane olümpiavõitja rullstiilis oli meie Jüri Tarmak, kes võitis 1972.a. Münceni olümpiamängud 2.24-ga. Esmakordselt aga võeti floppstiil kasutusse 1968.a. Õnn seda esmakordselt näha oli jällegi minul 1968.a. Ameerika Ühendriikides võistlusturneel Seattle linnas. Dick Fosbery oli see mees, kes suvel võitis ka Mexico olümpiamängud, kasutades floppstiili.

Kuna sellel ajal olin kõrgushüppaja, siis kirjutasin ka oma treeningpäeviku esilehele Valeri Brumeli kohta pühenduse, kes siis oli maailmrekori omanik kõrgushüppes 2.28-ga!

Reede, 23. november 1962. Tõstetreening. Soojendus 15 min. Töötamine topispalliga ja siis kangiga tugevat tööd. Palju aega ei olnud, pidin õhtu poole tööle minema. Tunne ka kõige parem polnud. Väänasin või venitasin eelmisel päeval jala, mis täna oli väga valus. Homme on puhkus ja loodame, et annab järele. Erilist väsimust tunda polnud. Trenni kestvus 1,5 tundi.

Märkus sisu kohta! Selles päeva ülestähendusest võib aru saada, et käisin ka tööl, täpsemalt luksepana. Teine tähelepanek on, et sportlase alatiseks saatjaks on vigastused, mida tuleks vältida ja targasti treenida, et neid võimalikult vähe oleks. Pigem juba koormusi alandada, vajadusel mõne puhkepäva andma, et mitte pikemat treeningpausi ei tuleks!

Pühapäev, 25. november 1962. Metsajooks. Soojendusjooks 1,5 km. ja siis soojendusharjutused. Mööda liiva hüplemine vasaku ja parema jalaga. Peale seda hoota kolmik ja hoota kaheksakhüpe, milles isiklikkurekordit ei ületanud. Siis tegime veel jala ülesrebimist umbes 2,5m. kõrgusele (latiks oli peenike mänd, mida kinnitasime naeltega teiste puude külge). Tunne oli üldiselt rahuldav. Jalg enam väga ei valutanud. Trenni kestvus 4!! tundi.

Märkus sisu kohta! Treeningul on suur osatähtsus soojendusel, mis protsentides teeb umbes 30. Olen oma õpilasi kasvatanud selles vaimus, et soojendusjooks paneks põsed õhetama, tekis teine hingamine, ehk veidi kiirem pulss kui tavaliselt ja võimlemine ei piirduks vaid mõne harjutusega. Paraku tuleb treeneritel seda ette näidata ja huvitavaks teha, et treeningu põhiosade juurde liikudes oleksid lihased ja siseelundid valmis koormusi taluma!

Lõpetuseks lisame siia Tõnu Lepiku hetke noorte treeningvideo kalevi keskstaadionilt.